Hingede rännak

töötab aeg, ja see mängib meie vastu
see vikatimehega, meile kandadele astub
Ja kaitseinglid, alati aidata ei suuda
sest on midagi võimsamat, mida me ei muuda
nii ongi elu, kel lühem, kel pikem
mõnel läheb hästi ja mõnel on sitem
a kui lähedane sureb, tead ta tagasi ei tule
siis olla ei oska, sest valus on mure
vaatad vaid pilte, ja mälestusi heietad
kas saatus on see, miks ta nii nüüd teeb
me nagu kari suvalisi mängumarionette 
kes visatakse minema, kui jääd ette 
sina mina tema, me midagi ei saa teha
miks on see nii, kas see jääbki nii
see vist olema peab meile, valu hingepiin
et mõistaksime seda, mis on tähtis, mis on riil


kas tõesti on olemas põrgu ja taevas
kas keegi peale surma, on õnnes või vaevas
kas kurat on olemas, kas jumal on toredam
kas hing edasi elab, kas ta hääl siis kõlab
kas keegi juhib ka meid, kas meil on omi teid 
need mitmed küsimused, kas keegi teab vastuseid
palun öelge mulle neid, miks siis tehakse meid
kallid inimesed, jään mäletama teid
**********


ei tohi, ei saa, ei või nii juhtuda
see pole võimalik, et nüüd, on hukkund ta
alles hommikul ta suhtles, oli enda üle uhke
kõlavad vaiksed nuuksed, ja siis nutt peale puhkeb
tekib valu, kui, kõige tugevaim emotsioon
ja sa palud, et saaksite olla veel koos
seda tunnet ei kirjelda, ei varem ei hiljem saa 
sest südames kripeldab, ja raske hingel ka
seda sidet mis ühendab, kunagi ei purusta
aeg kergemaks teeb, kuid iial sa ei unusta
koos veedetud hetki, maha peetud teksti
neid mõnusaid asju, mis koos siis tehti
monumendina raiutud, meisse püsima
lisa võimalust juurde, ei saa ju küsida
kogu hingega karjuda, on palju paluda
lihtsalt edasi elama, peab selle valuga

kas tõesti on olemas põrgu ja taevas
kas keegi peale surma, on õnnes või vaevas
kas kurat on olemas, kas jumal on toredam
kas hing edasi elab, kas ta hääl siis kõlab
kas keegi juhib ka meid, kas meil on omi teid 
need mitmed küsimused, kas keegi teab vastuseid
palun öelge mulle neid, miks siis tehakse meid
kallid inimesed, jään mäletama teid
*********


jäänud ütlemata sõnad, mõned väiksed ebakõlad
kuid miski pole tähtsam, sugulased tuttavad ja sõbrad
olen ise korra käinud, piilund teistpoolsust
olles ise seda näinud, on olla elus soov just
siin on liiga palju armastust, ja väga palju tähtsat
just selle pärast ongi, neid nõnda raske jätta
hiljem süüdates küünalt ja vaadates tahvlit
naeratad talle, nagu ta tegelikult tahtis
nii mööduvad aastad, pole väsind ta sind saatmast
truu tundena kaasas, mäletamas oma kaaslast
nüüd, ehk siiski, parematel jahimaadel
seal kus olid te mõtted, unistused ja aarded  
kuidas iganes on, või pole, te jääte meie sisse
ükskõik, mis aeg ka oleks, raske, või siis lihtne
see on pühendus teile, puhake te rahus
jääb mälestus meile, kogu hiilguses ja aus


kas tõesti on olemas põrgu ja taevas
kas keegi peale surma, on õnnes või vaevas
kas kurat on olemas, kas jumal on toredam
kas hing edasi elab, kas ta hääl siis kõlab
kas keegi juhib ka meid, kas meil on omi teid 
need mitmed küsimused, kas keegi teab vastuseid
palun öelge mulle neid, miks siis tehakse meid
kallid inimesed, jään mäletama teid